Et koer ei tiriks rihmast

Seda peaks õpetama koerale väikesest peale. Ära mitte mingil juhul osta koerale flexit enne kui ta tavalise rihma otsas juba käituda oskab. Juhul, kui oled selle vea teinud juba, siis on asjale siiski lahendus - koera ümber õpetamine võtab muidugi pisut kauem aega ja kannatlikust kui noore koera õpetamine.

Võta tavaline mõnusa pikkusega rihm, seo see ümber oma puusade ja mine koeraga jalutama. Miks ümber puusade? Sest käsi annab siiski igale tõmbele alati järele, puusadest paraku on raskem tal seda "lisameetrit" saada. Muidugi, kes tahab võib ka käe otsa võtta. Ümber puusade seetõttu, et kui on tegemist suure koeraga siis keskkohta kuskile endale ei ole hea mõte panna - on väga valus. Hea kui saad selle köie kinnitada püksirihma asemel aasade vahele.

Vargad jäävad vahele!

Kui sinu koeral on komme laualt asju varastada siis tee järgmist:

Võta üks plekkpurk, millel on kaas taassulgetav. Näiteks hernekonservipurk, mis on osaliselt kinni jäetud. Pane sinna sisse midagi eriti rämedalt kolisevat. Näiteks väikesei naelu, mutreid kruvisid, seibe vms. Edasi kinnita selle topsiku külge nöör, teibi äred kinni, et sealt midagi välja ei kukuks ega koera vigastaks. Nööri teise otsa pane mindagi väga maitsvat, millele sa tead, et koer ei suuda vastu panna. Olgu selleks kasvõi latt vorsti või kondijupp, millest sul kahju pole. Nöör peaks olema parasjagu nii pikk ja kogu peibutis lauale asetatud selliselt, et koer näeks lihatükki aga purki ei näeks, kuid samas niikui ta tõmbab peibutuse alla, kukub enamvähem samal hetkel alla ka purk kolisevate asjadega.

Nüüd kui see lauale sätitud, mine ise julgelt teise tuppa ja oota. Kui kolin käib, siis torma kohale, riidle koeraga ja võta talt kõik käest ära. Lihatüki, mis sa nööri külge sidusid võid talle soovi korral hiljem anda tema toidukausist.

Variant II

Toidupall e kuidas teha söömisest seiklus

Mõnel koeral on kombeks oma söök endale sisse ahmida ja see pärast suure ahnuse tõttu välja oksendada. Sellele võib lahenduseks olla toidupall. Lisaks on toidupall ka hea igavusepeletaja, kui koer üksinda kodus on. Toidupalle on loomapoodides erineva suurusega, igaüks peaks leidma sobiva. Hind jääb kuskile 100 ja 200 krooni vahele sõltuvalt suurusest. Mina isiklikult soovitan ümmarguse kujuga, sest seda on koerale lihtsam selgeks õpetada ja veerev asi on ikka kindlam värk kui mõne teise kummastava kujuga, eriti vaipkatteta st libeda põranda peal.

Kui toidupall olemas, täida see paari peotäie maiusega (soovitavalt mittemidagi rasvast, sest seda on keerukas pesta v siis peale igat korda kindlasti kuuma veega üle, et midagi hallitama ei läheks seal) ja jäta ava kõige suuremaks (kui koeral asi selge, siis võid reguleerida ava väiksemaks).

Pane see koera ette maha ja püüa teda ärgitada seda ninaga nügima, esimesed korrad aita teda ja näita, et sealt tuleb söök välja. Iga kord kui ta kasvõi läheneb pallile kiida ohtralt, kui ta ninaga puudutab kiida samuti, mis siis ei ta kohe ei pruugi taibata seda lükata. Aita teda taas vahepeal, kui ta on toidu ära söönud ja innusta teda edasi. Peatselt hakkab ta seda peale nina ka käppaga torkima ja sina aina kiida teda ja kui ta ise veel siiski ei saa toitu kätte, aita kuni ta suudab palli veerema panna ja söök selle peale pallist välja tuleb. Iga kord ohtralt kiitust.

Kui pall tühi, siis pane see esialgu ära, et ta selle vastu huvi ei kaotaks. Järgmine toidukord v treeningkord tee uuesti sama, pane maha ja kiida kui ta seda nügib või huvi üles näitab. Toidu lõppemisel pall jälle ära.

Umbes kolmest sellisest õppimise korrast peaks piisama, et sa võiksid ta oma maiuse palliga kas üksi koju jätta või kasutada seda toidukausi asemel. Meie kodus oleme arenenud juba ka sinnamaani, et koer istub ja ootab palli juures luba samuti, kui oma toidukausi juures. Kasutame seda just söögikordade ajal, sest tegemist on väga apla loomaga, kelle puhul on hea tema söömist natukene aeglustada.

Aga igaüks otsustagu ise, kas ta kasutab palli kausi asemel või jätab selle igavuse peletamiseks koera üksioleku ajaks.