Olen mõtisklenud selle üle, kuidas iga inimene saab ise luua mõnusat ja mugavat elu koos oma koeraga. Olen katsunud kokku panna siia mingid põhialused, nii nagu mina neist aru saan. Kindlasti ei pretendeeri see mingile tõele, sest mingi treener ega koolitaja ma pole, koerad on lihtsalt minu hobi.
Meie kõigi elus on väga tähtsal kohal ellujäämisinstinkt. Loomade mõistmiseks on küsimus ellujäämisinstinkti kohta esimene, mida tuleks esitada. Mil moel ellujäämisintinkt mingil liigil avaldub? Näiteks hobuste jaoks seisneb ellujäämine numbrites ehk mida suurem kari, seda suurem võimalus ellu jääda ja ka energia kokkuhoius, et oleks rohkem jõudu kiskja eest põgeneda.
Koerte ellujäämine on aegade algusest peale sõltunud inimesest, kuna inimese juures on alati toitu ja konflikti vältimisest, sest konflikt võib olla surmav. Kes veel ei ole jõudnud lugeda, siis uuemad uurimused on näidanud, et koera ei kodustatud vaid koer kodustas ennast ise. Ka ei ole mõtet koerte käitumist võrrelda hundiga, sest varasemad uuringud on tehtud kitsikuses elavate huntide põhjal, kes vabaduses käituvad tegelikult hoopis teisiti (nii on ka hobustega, kes käitvad kitsale maalalale elama pannes sootuks teistmoodi). Lisaks on koer hoopis teine liik ja kohati on käitumiserinevused päris suured.
Niisiis, koer kodunes ise ja koer hakkas välja arenema siis, kui inimene jäi paikseks, ehitas endale onne ning tekkisid prügimäed. Aja jooksul õppisid koer ja inimene olema üksteisele kasulikud ning praegused testid on näidanud, et hundid suudavad paremini lahendada iseseisvaid harjutusi ja põruvad inimestega koostööd vajavates ülesannetes, koertel vastupidi.
Sellest järeldub, et inimene on koerale väga tähtis! Selle teadmine annab meile juba ühe väga tugeva alustala koertega hästi läbi saamiseks ja nendega mugavaks kooseluks. See on meie nö relv, mida me saame vajadusel kasutada.
Uuemates uurimustes, mis põhinevad just koertel, mitte enam huntidel, on selgunud ka see, et konflikte välditakse ning tüüpilist hierarhiat ei ole olemas. Urinad tekivad siis, kui kahele koerale korraga pakub mingi objekt võrdväärselt huvi. Kuna kõik tahavad elada, siis koerad väldivad tõsiseid konflikte, sest need võivad lõppeda letaalselt. See on teine väga tähtis teadmine.
Kuna inimene on koerale sajandeid olnud väga oluline, siis ei ole mõtet enam seletada, et koer võtab inimest kui teist koera. Ei võta! Ta saab ideaalselt aru, et tegemist on erineva tegelinskiga. Siit tuleb kolmas väga oluline teadmine - koer teab, et inimene pole koer! Siinkohal võib küsida, et miks ta siis kutsikana proovib inimesega mängida nagu teise koeraga? Sellepärast, et ta ei tea, et ka teistmoodi saab. Ükski titt pole sündinud tark valmis, liigist sõltumata. Olen näinud koera, kes tegi mingeid pere jaoks närvidele käivaid asju lihtsalt sellepärast, et keegi polnud talle kunagi öelnud, et nii pole sobiv käituda. Kas sina teadsid juba sündides ja lugematagi, mida koer sööb või milliseid tingimusi vajab näiteks küülik?
Kuna inimene pole koer ja on samal ajal koerale väga oluline tema ellujäämise seisukohalt, siis see annab inimesele eelise kindlustada oma positsiooni koera ees. Kui ta seda ise ei tee, siis pole see koera süü. Inimene ise peab selgitama oma koerale, millised käitumised on tema jaoks sobilikud või mitte ja koer tahab loomu poolest olla inimesele meele järele. Miks? Jällegi - sest sajandeid on see ellujäämisele väga kasulikuks osutunud ja väga oluliseks punktiks.
Nendes kolmest tähtsast teesist/faktist lähtubki kõik see, kuidas me saame ehitada oma koeraga mugava elu:
1. Inimene on koerale kasulik
Koer tahab loomu poolest inimesele meele järele olla. Sinu asi on öelda talle, mis sobib ja mis ei sobi. Oma positsiooni ja olulisuse rõhutamiseks ning koera endast veel sõltuvamaks tegemiseks olgu koeral oma söögiajad ja söök mitte kunagi kogu aeg ees. Oma toidu söömise alustamiseks peab koer saama sinult loa. Parim, kui ta nädalas 1 või rohkem kordi peab kogu oma toidu portsjoni saamiseks midagi tegema (õpib trikke või mänge vms). Sina oled toidu peremees. Söök=elu. Koer ei tohi kunagi võtta või saada toitu ilma sinu loata (sellest, kuidas toidu mitte võtmist ilma sinu loata saavutada, on ka käesolevas blogis mitmeid õpetusi).
See tähendab ühtlasi ka seda, et ükskõik, mis ka ei juhtuks - koeral ei tohi lubada lahendada situatsioone. Tee nii, et tal on alati võimalik valida see, mis talle kasulikum ehk see, mida sina tahad.
Kuidas teha koerale selgeks mis on kasulik mis mitte? Rõhu sellele, mida koer TAHAB. Kui tahad teda karistada või negatiivselt mõjutada, siis anna talle seda, mida ta ei taha - sinu tähelepanust ilma jääda, maiusest ilma jääda, seltskonnata, konflikti, mängu pooleli jätmist jne.
Milleks see hea on? See aitab vältida toidu vargusi laualt, teiste inimeste käest toidu nurumisi + õpetab koera kuulekamaks + teil on koos toredam olla ja te teete midagi koos ;). Selle teadmise järgi koolitatud koeral ei tule mõttessegi tõsta hambaid oma toitja vastu.
2. Koerad väldivad konflikte
Selle teadmine on oluline siis, kui koer teeb pahandust või käitub ebasobivalt. Arvesta ka sellega, et sinul ei ole hambaid, millega koerale anda mõista, et tema tegu polnud kiiduväärt. Nii tuleb sul leiutada muid viise, et koerale halvast käitumisest mõista anda. Lihtsamate asjade puhul piisab keelavast käsklusest, rihmast/vitsast või siis hoiatavast rihma löögist vastu põrandat enda ja koera vahele (olen seda viimast võtet kasutanud koera puhul, kes arvas, et võib minu taldrikut rünnata).
Raskematel juhtudel tuleb aru saada, et koerad ei saa aru palvetest stiilis "kallis kutsu, palun ära pure mind". Sellistes olukordades, mida sa tahad, et ta enam kunagi ei kordaks, tuleb tekitada koerale tunne, et terve taevas ja lagi ja kõik korraga kukub talle pähe, kui ta veel nii teeb. Treenerid kasutavad selle jaoks koera poomist. Tõstetakse koer rihmapidi üles (ainult tagajalgade peale, muidu murrad tal kaela) ning tehakse paar konkreetset raputusliigutust. Kuna koer surra ei taha ja see võtab tal hapniku kinni täpselt samamoodi nagu teine koer pigistaks tal lõuad ümber tema kõri, siis ta loobub edaspidi sellest käitumisest. NB! Palu mõnda oskajat inimest või pöördu treeneri poole, kes sind õpetaks seda tegema nii, et sa koera ei vigastaks! Pea meeles ka seda, et poomist kasutatakse enamasti viimase võimalusena, kui enam midagi muud üle ei jää, lähtudes samuti koerte instintist vältida võitlusi elu ja surma peale. Seda võitlust inimene kaotada ei tohi.
Siinkohal tahaksin rääkida naksamisest ja hammustamisest. Igasugune hammaste kasutamine inimese peal ei ole tolereeritud! Miks? Sest sellises situatsioonis on inimene alati kaotajaks pooleks ja inimesel pole midagi vastu panna, kui asi süveneb. Seega tuleb selline komme eos kaotada ja kui tõesti on üle pea kasvanud, siis püüda see lõplikult lahendada. Uskuge mind, kui koer on kasvõi ÜHE olukorra lahendanud hammastega, siis ta laiendab seda aina ja aina järgmistele asjadele.
NB! Võib juhtuda, et mõnel koeral, kes on juba õppinud hammustamisega olukordi lahendama, on seda vaja korrata ja korrata ja korrata, kuni ta alla annab. Isegi kui tundub, et koer näib valivat pigem surma, kui alla andmise, siis tegelikult nad lõpuks siiski loobuvad pigem hammustamisest. Ei maksa karta, et koer end päriselt üles puua laseb. Näiteks situatsioon vannitoas, kus koer on seebine aga ta püüab sinust hammustamisega vabaneda: tõsta rihmast esikäpad üles, raputa ning pane maha ja lase rahuneda ning jätka tema pesemist (enamasti tavaline lai rihm ei aita, aitab poov kett). Kahe järjestikulise karistuse vahepeal (kui tõesti peaks kordust vaja olema) anna koerale rahunemise ja otsustamise aega. Kui mingil põhjusel ikka proovib sind uuesti rünnata, siis korda ja lase rahuneda. Kui ründab veel, siis taaskord karista, lase rahuneda ja proovi edasi pesta. Seda tuleb korrata kuni ta loobub ja sa saad ta rahulikult ära pesta ilma, et ta sind või su käsi rünnata üritakski. Osad inimesed ütlevad, et koera tuleks positiivselt õpetada mitte pesemist vms kartma. Jah, neil on õigus, kui me räägime noorest kutsikast. Aga kui probleem on juba üle pea kasvanud ning koer on JUBA ÕPPINUD hammustama, siis kõige pealt vabaneme hammustamisest ja siis hakkame postiivselt koolitama. Muul juhul me eksime umbes saja reegli vastu nagu näiteks see, et koer lahendab olukorda, koer hammustab jne.
NB! Rahunemine kahe karistuse vahepeal on oluline sellepärast, et igasugune võitlus elu ja surma peale on koera jaoks stressitekitav olukord. Stressi tõttu võib koer intinktiivselt rünnata ka siis, kui ta seda rahunenuna tegelikult enam ei valiks.
3. Inimene pole koer
Kuna koer teab, et sina pole koer, siis on sinu asi temale öelda, kuidas sa tahad, et tema sinuga käituks. Nõnda nagu sina pead enne koera või ükskõik mis teise liigi võtmist läbi lugema selle, millised on nende vajadused ja mis toitu nad söövad, oled sina oma koerale see vajalik kirjandus. On täiesti loomulik, et temagi püüab algselt suhelda sinuga nii nagu tema oma mätta otsast vaadatuna maailma näeb, nagu me kõik. Paraku koerad ei oska lugeda ja ainuke viis aru saada ja õppida elama koos liigiga inimene, on õppida vastavalt sinu juhistele. See, kui kiiresti või kähku keegi õpib, on erinev ja koerati on ka erinev kuidas ta seda tarkust tõlgendab.
Näiteks suudavad osad koerad teha ka inimeseti vahet, kellele mis meeldib või ei meeldi, teised jälle mitte. Kas ta võib peale hüpata, et saaks lakkuda sinu nägu? Meil on kodus näiteks dobermann teab, et minu ja teiste peale hüpata ei tohi, kuid samas mu elukaaslase peale võib, sest tema on seda kogu aeg lubanud. Samas kui meie spanjel püüab esialgu hüpata kõigi peale ja lõpetab, kui talle öeldakse, et hetkel see käitumine ei sobi.
Kas sulle meeldib, kui koer sind lakub? Ei? Meil dobermann teeb vahet, et minu nägu ei või lakkuda, mu elukaaslase oma võib. Samas spanjelile pole seda kunagi vaja olnud keelata, sest tal pole sellist kommetki.
Kas ta võib rihma otsas kõndides sikutada ja sind järele lohistada? Ei? Siis on sinu asi talle selgitada, et sinule nii ei sobi, sest koerale ei ole loomulik kõndida rihmas. Eiriti raske on see koerte jaoks, kes suudavad arendada kiirusi, mis võimaldavad neil autoga võidu joosta.
Siinkohal pea meeles, et kui sul on mitu koera, siis nad teavad mõlemad, et sa oled kasulik olend ja sa pole koer ;). Seega võib juhtuda, et ühele või ka mõlemale sinu koertest on sinu soosing eriti tähtis ja selle põhjalt võib tulla naginaid, sest mõlemate jaoks oled sina huviobjekt. Samas püüavad nad siiski käituda nõnda, kuidas sulle meelepärane on, sest muidu võib juhtuda, et nende ellujäämine pole kindel (muidugi ei räägi keegi siinkohal sellest, et sa neid kohe ära tapma hakkad vaid ma räägin koera instinktiivse mõtlemise seisukohast v kuidas seda olekski õigem öelda). Niisiis, on sinu asi kaotada eos naginad sinu pärast.
Laiendades seda kolme põhitõde kogu suhtlusele oma koeraga, peaksid sa saama koerale kerge vaevaga õpetada kõike, mida sa soovid. Ära unusta kunagi ka seda, et koeraga suhtlemiseks tuleb sul minna tema tasandile ja lähtuda eelkõige koera mõtlemisest. Tahaksin veel rõhutada seda, et iga koer on erinev ning õpetamisel sh karistamisel tuleks lähtuda koera isiksusest ja natuurist. Kui on ikka tõsised probleemid, tuleks kindlasti pöörduda koolitaja poole.
Kaunist ja mugavat elu sulle koos sinu koeraga!
No comments:
Post a Comment